Miks portselan?

See, et portselan pärineb Hiinast, pole kellegi jaoks suur saladus, kuid mis teeb temast sedavõrd paeluva ja hinnatud materjali?

Ehkki portselani valmistamine on ajaloo vältel läbinud erinevaid arenguetappe, on materjali põhiomadused jäänud samaks.

Portselani iseloomustab:
  • kerge kaal
  • vastupidavus
  • kõrge temperatuuri taluvus
  • halb soojusjuht (nõud isoleerivad soojust kauem)
  • sile pind

Portselan on keraamiline materjal, mida põletatakse ahjus temperatuuri vahemikus 1200 °C  ja 1400 °C.
Selle sitkus, jõud ja poolläbipaistvus tekivad peamiselt klaasi ja mineraal mulliidi ühinemisel kõrgel temperatuuril.

Millest koosneb portselan?
Põhiline materjal, mida portselani valmistamisel kasutatakse, on kaoliin. Lisaks võib portselani massis leiduda vähesel määral ka savi mineraale.
Portselani koostis on väga varieeruv, muudeks tooraineteks võivad olla päevakivi, pallsavi, klaas, luu tuhk, steatiit, kvarts. Sellest tulenevalt on olemas kolme eri liiki portselani: kõva-, pehme- ja luuportselan.

Portselanist vaas 18 saj. Hiina, Qingi dünastia (1644–1911) perioodist

On mitmeid põhjuseid, miks olen valinud savi asemel portselani. Savi on küll tunduvalt plastilisem ja vabam materjal sellega töötamisel, kuid lõpptulemusena ei jää ta nii elegantne, valge ja puhas. Portselani on põhjusega kutsutud valgeks kullaks. Tema kasutusvaldkond on väga lai, nagu näiteks:

  • lambid
  • ehted
  • nõud
  • kunstiobjektid
  • aksessuaarid
  • suveniirid
  • auhinnad / meened
Portselani kasutatakse ka tööstuses:

elektriseadmetes, kõrgepinge kaablites ja mainimata ei saa jätta erinevaid keraamilisi vannitoa plaate.

Portselan on võrreldes saviga elegantsem, tugevam, valgem, kergem, kuid palju nõudlikum materjal disainerile.

Kuigi portselan on väga laia kasutusalaga, seab ta valmistamise etapis suhteliselt ranged piirid. Mulle meeldib neid mängureegleid järgides tuua välja portselani kvaliteeti ja valget värvust. Kui savi puhul soovitakse saavutada valge tooniga eset, peab otsima väga hoolikalt valget glasuuri, mis on üks kapriissemaid toone glasuuride seas. Portselani puhul on see juba naturaalselt olemas. Muidugi peavad olema õiged valmistamis- ja põletustingimused. Just seda ma oma ateljees teen. Näiteks põletan ma oma ahjus üksnes portselankeraamikat, et vältida teistest materjalidest tulenevate mikroosakeste sattumist portselani pinnale.

Tahan tuua portselani teieni tema parimas hiilguses.